Tasku­hääling

Nisu - tark taim

Osa 11 • 17.01.2022 • 1:41

Nisu on teravili, mille tähtsust maailmas ja ka Eesti teraviljakasvatuses ei ole võimalik üle hinnata. Tänaseks on nisu maisi järel külvipinnalt teisel kohal maailmas ja moodustab 30% kogu maailma teraviljasaagist. Eestis on nisu suurima kasvupinnaga olulisim teravili.

Saade nisust on pühendatud täielikult selle targa taime tundmaõppimisele: alates nisu pärinemisest ja kasvatamise ajaloost Eestis kuni kasvufaasideni, vajalike kasvutingimuste ja oluliste saagikvaliteedi näitajateni välja. 

Agrofanaatikaga vestles nisu sordiaretaja, tõeline nisufanaatik, Reine Koppel.

Persoonilugu - Margus Ameerikas. Mees nagu orkester

Osa 10 • 12.01.2022 • 1:43

Margus Ameerikas on Eesti põllumajanduses nimi, mis ei vaja pikemat tutvustamist. Ta on mees nagu orkester ja tundub, et tema ööpäevas on rohkem kui 24 tundi. Margus tahab, teeb ja jõuab ning on andnud väga suure panuse Eesti põllumajanduse püsimajäämise ja edasiviimise nimel.

Agrofanaatika tahtis teada aga, kes on Margus ja milline on tema lugu. Margus rääkis tehtust ja kogetust läbi aastakümnete. Sellest loost leiame palju, mida meenutada ning palju, mida õppida.

Koristuskonveier ja sügiskülv

Osa 9 • 15.12.2021 • 0:54

Aastaring põllul, külvist koristuseni, on üks läbimõeldud otsuste ja teineteisele järgnevate tööde jada, milles osalevad väga paljud ootamatud ja ettenägematud tegurid. Koristuskonveieri õnnestumisele pannakse alus juba külvi ajal, külviaja õiget aega on võimalik tabada, kui koristusel kõik toimib ja hästi laabub.

Kristjan Kasearu on tegevpõllumees, nõustaja ja tõeline agrofanaatik, kes rääkis oma kogemuste põhjal, mida arvestab ja tähtsaks peab tema, et koristuskonveier ilusti välja joonistuks ja sügiskülvideks mõistlik ajaaken alles jääks.

Sordiaretusest Eestis

Osa 8 • 07.12.2021 • 1:07

Sordiaretus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb kultuurtaimede sortide loomise ja parandamisega. Sort on taimekasvatuse alustala ja sordivalik on võimalik vaid tänu sordiaretajate jätkusuutlikule ja pidevale tööle. Kuidas käib sortide loomine? Millise töö tulemusel saavad võimalikuks uued sordid?

Sordiaretuse sisust, keerukusest ja võimalustest rääkisime Reine Koppel´iga, kes on meie oma Eesti talinisu sordivõlur.

 Lae alla 8. osa märkmed

Süsinik meie põllumuldades

Osa 7 • 22.11.2021 • 1:23

Süsinik meie põllumullas. Mis rolli ta mängib? Kuidas saavutada süsiniku tasakaal põllumullas?

Räägitakse mõistest süsinikupõllundus, mille eesmärk on põlluviljelemises kasutada neid praktikaid, mis aitavad atmosfääri süsihappegaasi (CO2) taimede vahendusel mulla püsiva orgaanilise aine koostisse siduda. Kas see on midagi täiesti uut? Ehk on tegemist mullaviljakuse tõstmisega?

Mullaharimise kaalutletud otsused, külvikorra planeerimine, viljavahelduse jälgimine, väetiste läbimõeldud kasutamine – kõik need on ka justkui süsinikupõllundus. Kas on?

Süsiniku rollist ja tasakaalust põllumuldades vestlesime tõeliste mullafanaatikutega: meiega lahkasid teemat Endla Reintam ja Alar Astover Eesti Maaülikoolist.

Vahekultuuride kasvatamise praktilised kogemused

Osa 6 • 26.10.2021 • 1:19

Vahekultuuride kasvatamine ja külvikorda integreerimine on täna meie taimekasvatuses veel suhteliselt uus viljelusvõte. Iga uue harjumuse väljakujunemisega ja praktika külvikorda seadmisega on alguses küsimusi palju ning ideest teostuseni jõudmine võtab pisut aega. Kõige paremaid vastuseid küsimustele annavad praktikud, sest kogemused õpetavad ju kõige enam.

Agrofanaatika küsis küsimusi ja palus rääkida oma kogemustest vahekultuuride kasvatamisel kahelt põllumehelt. Agrofanaatika mikrofonide taga käisid külas kaks põllumees-praktikut: Sander Hiire, Mäemõisa OÜ ja Ott Läänemets, Viru Seeme.

Persoonilugu - Eili Rajapuu. Nõustaja pikaajalised kogemused

Osa 5 • 08.10.2021 • 1:08

Öeldakse, et agronoomi samm on põllu ramm. Hea taimekasvatusnõustaja on keegi, kes sammub sinu põldudel aastast aastasse, hooajast hooaega, õppides samal ajal tundma sinu viljelusviiside käekirja ja põllupidamise tõekspidamisi. Nõustaja hoolib sinu põldudest, mõtleb ja arutleb sinuga kaasa ning on sinu tugiisik alati – sõltumata sellest, kas tulemus põllul tuleb maksimaalne või lihtsalt hea.

Eili Rajapuu on pikaajaliste kogemustega väga hea taimekasvatusnõustaja, kes ei vaja Eesti põllumeestele pikemat tutvustamist – teda tunnevad lihtsalt kõik. Eili on tõeline agrofanaatik, kelle kogemused ja meenutused on hindamatu väärtusega. Agrofanaatika võttis ja salvestas mõned nendest kogemustest.

Muldade lupjamine

Osa 4 • 20.09.2021 • 0:47

Mulla hapestumist põhjustavad nii looduslikud protsessid kui ka inimetegevus. Mulla reaktsioon on aga oluline põllumulla näitaja, mis mõjutab väga olulisel määral mulla viljelusväärtust. Mullareaktsioonist sõltub otseselt taimede heaolu ja taimetoitainete kättesaadavus, kultuuride saagikus ja saagi kvaliteet ning mullaorganismide aktiivsus. Happelistel muldadel kannatavad taimed ka kaltsiumi- ja magneesiumipuuduse all.

Põllumuldade lupjamine peaks olema külvikorda adapteeritud töö. Kõige lihtsamini öeldes on lubiväetis oma olemuselt samuti väetis ehk aine, mis soodustab taimede kasvu. Lisaväärtusena parandab lubiväetis aga mullaomadusi, neutraliseerides mulla happesust, mistõttu muld on tervem ja kultuuride viljelemine jätkusuutlikkum.

Põllumuldade lupjamisest üldisemalt, aga ka lubiväetise katseprotokollide näitajatest ja vajaduspõhisest lupjamisest rääkisime Maikel Jätsa´ga, Nordkalk AS Eesti piirkonna müügijuhiga. 

 Lae alla 4. osa märkmed

Vahekultuurid

Osa 3 • 06.09.2021 • 0:52

Vahekultuurid on kultuurid, millest saaki küll ei koristata, kuid vahekultuuride kasvatamine külvikorras parandab olulisel määral mulla ja põldude seisukorda ning võimaldab tagada jätkusuutlikkust põllukultuuride viljelemisel. Eesti tingimused ei soosi just väga pikka nimekirja saagikultuuride valikut, et põldusid kultuuride vaheldumisega värske ja puhanuna hoida, kuid üheks võimaluseks olukorda nii mahe- kui tavaviljeluses parandada, on vahekultuuride kasvatamine.
Vahekultuuride teemal arutleme Eesti Maaülikooli dotsendi Liina Talgrega.

Külvikord ja viljavaheldus

Osa 2 • 23.08.2021 • 1:17

Agrofanaatika esimeses täispikas saates vestleme Eesti Maaülikooli dotsendi Liina Talgrega külvikorrast ja viljavaheldusest. Alustame täiesti algusest ja teeme selgeks põhimõisted ning samm-sammult jõuame süvitsi külvikorrast tulenevate mõjude ja tagajärgedeni. Reastame head ja kehvad eelviljad ning arutleme, mida head ja olulist saame külvikorras ära teha oma põldude ja muldade hoidmiseks ning kasvatatavate kultuuride saagipotentsiaali realiseerimiseks. 

See ongi Agrofanaatika!

Osa 1 • 17.08.2021 • 0:5

Saage tuttavaks - Agrofanaatika! 
Agrofanaatika on taimekasvatuse taskuhääling, mis ei õpeta ja ei kuuluta absoluutset tõde ning ei karda küsida küsimusi selleks, et õppida. 
Agrofanaatika tahab õppida koos põllumeeste ja oma eriala spetsialistidega.  
Head kuulamist!